laupäev, 30. september 2017

Esimene beebikooli tund

Täna oli meil rõõmus taaskohtumine pesakonna kaaslastega. Kogunesime esimesse beebikooli tundi.
Tegelikult näitusele saab beebisid kirja panna 4-6 kuu vanuselt. Seega oli meil täna pigem vist beebide eelkool. Aga iga algus on raske ja mida varem sa alustad, seda edukamaks sa saad.


Kasvatajana meeldib mulle oma kogemusi teistega jagada, seega on elementaarne kui kutsika kodunt lahkumisega töö jätkub. Eesmärk on meil ju kasvatada hästi käituvad ja sõnakuulelikud koerad. See on sama suur ja vastutustundlik töö nagu lastega. Sa pead nad korralikult kõndima ja rääkima õpetama. Otse loomulikult nõuab see ahvikannatust ja järjepidevust. Võta endale iga õhtu alustuseks 10 minutit ja sellest saab rutiin.

Alustasime omaniku ja koera vahelise kontakti harjutamisest. Põhiline on saada silmside koeraga, kes jääb oma nööpidega sulle otsa vaatama näoga "mis on?".
Maria ja Johnny
Kevin ja Happy
Grete Liis ja Olaf
Rihmaga korralikult käimine, et koer sinu vasakul käel käiks, vajab samuti harjutamist. Kõige hullem on tirivad ja hüppavad koerad. Sa ei naudi ju sellist jalutuskäiku?
See algus koos maiuse ja koera ees küürutamisega tundub ehk mõnele koomiline aga me soovime koera maiusega liikuma saada. Kui ilma hüppamata sammud käes, saame preemiat anda ja koera kiita.

Jaqueline ja Happy arutavad olukorda
Liigu ise selg ees
Grete Liis ja Olaf
Järgmisena tegime käsklust "seisa". Oluline, et koer rahulikult seisma jääb, maiust sinu käes ihaldab ja tagumikku maha ei istuta.
Paaride võistluseks valmis?
Grete Liis ja Olaf
Evelin ja Jaqueline
Grete Liis ja Olaf
Tavaliselt kutsikad oma isa kunagi ei näegi. Meil oli erakordne võimalus papiljottides isa Bonnyga tutvuda, sest Maret ühines meie treeninguga. Ps roosas kostüümis oli satelliit-koer Kipsy. Püüa siis kedagi koju jätta, kui nad ennast trenni kaasa pressivad.

Isa Bonny
Peeglike-peeglike seina peal on suurepärane abivahend teeningul. Kohe selge, kui sirgelt ja uhkelt sa tegelikult oma koera seisma saad.



Tunnike möödus lennates. Lõpus tegime väikese pildistamise ja otsustasime, et jätkame oma treeningutega nädala pärast. Mind hullult motiveerivad sellised kutsikaomanikud 😍
Jaqueline
Jazz Olaf
John Lee
Jack Daniel "Happy"
Mhm, huvitav kas leiame Happyle omaniku kes tahaks meie vahva seltskonnaga ühineda?

kolmapäev, 27. september 2017

Kikkis kõrvadega koerad

Viimasel mohikaanlasel nüüd kõrvad kikkis!

Kõigest paar päeva suutsime kõrvad liimiga koos hoida, enne kui kraaged nad jälle lahti kakkusid. Kellele siis meeldiks, kui su kõrvad on omavahel kokku pea peale pandud?
enne liimimist paar päeva tagasi

Olaf 3 päeva hiljem
Kuna standard näeb ette V-kujulised kikkis kõrvad, siis selle nimel peab pingutama. Olen nii mõnigi kord kuulnud, et mulle meeldib lontis kõrvadega york. Vabandage väga aga milleks siis tõustandard? Nende nägu muutub veelgi ilmekamaks, kui kõrvad kikkis.

Kõige suurem mure on meil kojujäämise nutulauluga. Võetakse piiksukoer hammaste vahele ja tehakse hale nägu pähe. Täna saabus siis SEE päev, kui liikumisvabadust tuli piirata.


Ärkasin enne kuut suure lärmi peale allkorrusel. Tormasin pimedas unisena trepist alla ja loomulikult olin ma unustanud need paganama aediku tõkked seal. Jooksin varvastega aedikusse, nii et tuld silmist välja purskas. Tulemuseks on potisinine ja paistes varvas.

Lärmamise põhjus oli lihtne. Olaf oli aedikust välja roninud ja Happy nõudis valjuhäälselt, et temal on ka aeg välja saada. Issand kui zombie ma selle jama pärast päev läbi olin. Ühesõnaga, kahjuks tuleb neil nüüd väiksema pinnaga leppida. Kui nad sellest kennelaedikust ka välja ronivad, siis ma ei tea mida ma nendega peale hakkan.

Põhimõtteliselt saaksid nad ka vanade koerte territooriumil hakkama aga siis näriksid nad mul kindlasti pool elamist ära ja vaene Margus peaks järjekordselt remonti hakkama tegema. Nii nagu peale igat pesakonda.

3in1 pesa
Püüan nüüd igal väiksemal autosõidul koerad puuriga kaasa võtta. Täna olid ilma koeramammata. Väike piiksumine tuli aga tagasiteel olid juba üsna vaikselt.


Mulle meeldib, kui koerad armastavad oma boksi või kotti. Vanakesed saavad kohe aru, et kuhugi on minek, kui kotid välja võtta. Ja oh seda ebaõnne, kui keegi peaks koju jääma.

Pealegi on ju TURVALINE, kui su väike sõber reisib kotis, mitte ei ole lahtiselt autos.


teisipäev, 26. september 2017

Kasvataja ja puhkus?

Uskumatu, käes ongi sügis! Kuhu see suvi siis jäi? Ma olen terve suve olnud nagu orav rattas: koerad-töö-kodu-koerad-töö-koerad ...

Olgem ausad, valdavalt ikka koerad. Sest sel suvel on seda öötööd tehtud ikka mõnuga.
Jaanuaris ostetud lennupiletid seitsme maa ja mere taha ootavad realiseerimist alles novembris. Tundub, et ütlus "kes teeb see jõuab" peab paika. Jõuab ju kõike teha, kui piisavalt nutikalt oma tegevusi ette planeerida. Ja selles olen ma tõeline meistrikäpp. Vahepeal tuleb teha lihtsalt väikeseid hingetõmbe nädalavahetusi kodunt välja.

Pesakonna 11. nädal möödus valdavalt õues iga ilmaga joostes. Just nimelt iga ilmaga. Mida vihmasem, seda mudasemad koerad. Ega me siin mingeid padjakoeri ei kasvata. Yorkshire on võimeline ikka märja muru peal ka jooksma.

Tegime ka esimese autosõidu. See on selline väike salajane test. Sa hindad, kuidas koer autosõitu talub. Kas on närviline ja ähib, või istub vaikselt oma boksis. Kuna koeramamma pressis ka ennast kaasa, siis läks see autosõit rahulikult. Keegi väikese okse oli poetanud aga see käib asja juurde. Mulle on oluline, et koer paanikasse ei satuks.

Nädalavahetusel oli pere reisisihiks Rakvere ja Aqva Spa. Soovitan soojalt. Kuna sügisviirus on mulle salaja ligi hiilinud, siis mina vedelesin auru- ja aroomisaunades aga võimalusi oli palju. Lisaks bronnisin ka Shanghai 60 min. massaazi, mis oli lihtsalt SUPER. Need pisikesed indoneesia naised kohe oskavad seda teha.

Õhtul oli meil kalli sugulase meeleolukas juubel vaja suurejooneliselt ära tähistada. Ise ei taha sellise numbri peale mitte vaadatagi. Kas ma tõesti pean hakkama oma suure peo peale juba mõtlema?!?


Pühapäevaks oli lubatud ilusat ilma. Ja oh sa jumala ime, täitsa vananaiste suvi. Olime juba eelnevalt autosse pakkinud nö igaks juhuks seenelkäigu atribuutika ja tagasitee valisime kurvilise Haljala-Loksa-Leesi kaudu. Kui vähegi kuusemetsa nägime, siis peatuse tegime ja unistuste seenehorde otsisime. Mida me eriti ei leidnud olid seened. Ma ei usu enam neid seenehuviliste pilte seal FB grupis. Neid seeni jagus ainult kastmeks kahe panni peale.
Seened puu küljes?!

Väike vahepeatus venna juures Leesil ja oligi aeg koeralaste õhtusöögi ajaks linna kimada.

Kodus ootas meeletu kisa ja koerarõõm. Tütar oli neile 2 päeva seltskonda pakkunud ja võimalikult palju väljas joosta lasknud, et neid ära väsitada. Samas enam see koerahoidmine ei olegi teema, sest valdavalt hoolitsevad selle eest vanemad koerad.



Õhtul tegime väikese trenni. Kusjuures vahet pole mida maiuseks pakkuda, kui liha käepärast pole. Porgand töötas ka ideaalselt.

Kui tüübid juba uniseks jäid, siis püüdsin jälle kõrvu liimida. Olaf suudab oma kõrvad iga kord lahti kraapida, nii et jätkuvalt on 1 kõrv kikkis ja teine lontis.

Veel hullem võitlus käib meil kammimisega. Kamm on JUBE pahalane, mida peab kindlasti ära sööma. Ma nagu ei mäleta, et mul oleks eelnevate kutsikatega sellist võitlust vaja pidada.


Ootame põnevusega selle nädala lõppu, kui meil toimub esimene kutsikakooli tund koos teiste pesakonna tegelastega.



laupäev, 16. september 2017

Kodused treeningud

Kindlasti peab alustama koduste treeningutega kohe, kui kutsikas on saabunud koju. Lihtsad käsklused, mis tagavad teie kutsika turvalisuse. Kurb, kui kutsikas jookseb tänavale ja otse sõiduauto alla. Pigem kui oleksite andnud kutsikale käskluse ja ta oleks seisma jäänud ning tulnud joostes teie juurde tagasi?

Kuna tänapäeva koeraomanikud on liiga tolerantsed nii oma laste kui ka koerte suhtes, siis muutuvad koerad üsna pea passiivseteks. Vabakasvatusega koerad? Üsna pea on teil kodus sõnakuulmatud põikpäised koerad, kes teevad mida tahavad!!!

Alljärgnevalt mõningad väljavõtted Gerard O'Shea koolituselt, mida olen järginud.
Alustan „SILMSIDE“ ehk „KONTAKTI“ loomist juba varajases kutsikaeas. Hetkel on nad 10-ne nädalased ja silmakontakt on meil saavutatud.


Kui sul tekib kontroll selle üle, mida koer väärtustab (söök, maius), siis väärtustab ta ka sind. Koertel on 2 väärtushinnangut – positiivne ja negatiivne. Kõige tähtsam sõna, mida koer peaks väärtustama on koera NIMI.
Mis iganes segavate faktoritega koera nime väärtus kahaneb (jooksukaga emane, muud lõhnad jne). Kuidas koerale nime tutvustada? Koer ei õpi seda selgeks kui kõik pereliikmed seda pidevalt korrutavad. Nime peaks kasutama ainult siis, kui oled kindel et koeraga tekib SILMSIDE. Juhul, kui see sul ei õnnestunud, pole vaja nime korrata.

Kuna hetkel on mul kodus veel kaks kutsikat, siis on meil jätkuvalt kasutusel grupinimi KUDI-KUDI. Kui vaja koerad kohale saada, siis see nimi täitsa toimib.

Kui targaks me siis kümnenda nädala lõpuks oleme saanud?

Magical Charmer Bonito Jack Daniel
Magical Charmer Bonito Jazz Olaf

Täna püüdsime esimest korda teha laual nn näitusekoera poose. Kuna nad on hullult temperamentsed marakratid, siis vajab see ikka ahvikannatust, et koer rahulikult seisma saada. Toas oleme harjutanud nn vabaseisakut maiusega. 

Vahelduseks teeme ka ISTU ja LAMA. Kuna aga soov ikka näitustele minna, siis pigem tahaks esmalt SEISA selgeks saada, sest see "raske tagumik" kukub ju kohe maha, kui ta oma nööpidega sulle otsa vaatab.

MC Bonito Jack Daniel
Kas keegi tahaks armastavat kodu pakkuda sellisele ilusate nööbisilmadega poisile? Olen hakanud teha Happy'ks kutsuma. Ta on ülirõõmus tegelane, kes sageli saba liputab. Kasvatajana on mul ainult üks soov - tahaks leida omanikku, kes viitsib treenida ja karva eest hoolitseda, et näitusele minna. Kas leiame sellise kohusetundliku peremehe???

MC Bonito Jazz Olaf
Olaf kolib oktoobri lõpus Rootsi ja naudib kraaklemist Happy seltskonnas.

Koerad ajavad üksteist taga – see on jaht. See mida inimesed nimetavad mänguks on tegelikkuses jaht. Omanikuna pead õpetama koerale, mida ta tohib jahtida ja mida ta teha ei tohi. Nt kasse taga ajada EI tohi. Kui ta on selle halva harjumuse endale juba saanud, siis sellest lahti saada on väga raske.

Näiteks meie vanemate koerte halb harjumus on naabrikoerte peale haukumine ja mööda aiaäärt jooksmine. Kunagi sai see alguse sellest, kui põõsaid veel vahel ei olnud ja hundikoerad meie koerte peale "karjusid". No kaua sa kannatad? Tuleb ju vastu "karjuda". Kahjuks on see halba harjumus kandunud põlvest põlve aastast 2004. Ja tundub, et kutsikatele meeldib seal koerakarjas joosta, kuniks nad jälle ära saan kutsutud.

Uskuge, kõik halvad harjumused koerakarjas on kui nakkushaigus. Kuidagi uskumatult kiirelt jäävad külge.

Enamus koeri kodus on väga neutraalsed, kuna see on nende pind. Väljaspool kodu on teised väärtused. Sina omanikuna pead olema koera jaoks väljaspool kodu sama väärtuslik. Kui nad sind väljaspool kodu ei kuula, siis sa pole eriti väärtuslik.
Naabrinaine kutsikasõbralikus mänguriietuses
Jätkame siis koduste treeningutega ja väärtuste loomisega tulevaste koeraomanike jaoks.








esmaspäev, 11. september 2017

Kasvataja suurimad hirmud?

Pool pesakonnast on koju läinud aga tegelikult ei ole muutunud meil midagi. Need marakratid mõtlevad sulle iga päev midagi uut välja. Hirmul on suured 👀.


Laupäeval vahetult enne uute omanike tulekut pidin ma esimese infarkti saama. Pisike poiss niutsus lastetoas. Läksin vaatama, et millega ta seal tegeleb. Mul pidi süda saapasäärde kukkuma. Pisike koer ja voodil!!! Nagu keravälk tormasin tuppa ja haarasin sülle. Aga kui ta oleks suurest rõõmust mulle vastu jooksnud ja voodilt alla hüpanud???

Pühapäeval peale hommikust toimetamist läksin tegema väikest iluund. Kui trepist alla tulin, oli suur poiss elutoa diivanil. Poolel trepil hüüdsin mehele, kes köögis toimetas aga juba oli marakratt diivanilt alla hüpanud, et mulle vastu tulla. Ma lihtsalt ei suuuuuuuuda!!! Sul peab olema sada paari silmi, et kõigel silm peal hoida. Õnneks midagi ei juhtunud. Aga kui oleks murdnud oma käpa???


Õueski ei saa terassi enam järelvalveta jätta, sest sinna ronimine on suurel poisil juba käkitegu.
Nüüd on meil pool elutuba ja lastetuba aedikutega eraldatud. Ei treppi, ei diivanit. Nad on lihtsalt pisikesed opakad, kes mingit ohtu ei karda. Kas ma tõesti peaksin kutsikaid hoidma puuris kinni, kuniks neist koerad kasvavad?

Loomulikult hakkab kutsikas mingil hetkel diivanile hüppama ja siis olen pannud diivanipadja põrandale, et oleks pehmem alla tulla. Aga 2 kuune kutsikas ei peaks seda trikki mitte mingil juhul veel harrastama!

Järgmine oht on see jube jooksmine ja tagaajamine. Kui mängutuju peale tuleb, siis tormavad ringi nagu poolearulised. Seda lärmi on terve maja ja hoov täis. Nojah, õues näitavad vanad koerad ette, kuidas haukuda ja mööda hoovi joosta. Nii lõbus ju ...


Täna õhtul oli muru veidi märg. Peale suurt jooksmist ja mullahunnikutes tuhnimist sain tuppa tuua mudakollid. Kaks pisikest Shrekki said esimese käpapesu ja föönitamise, millega nad sugugi rahul ei olnud. Püüa siis yorkiele selgeks, teha et selline saab olema su tulevik.

Loodan et ilus, sest vabaseisakus pilte sain täna päris toredaid.
Magical Charmer Bonito Jack Daniel

Magical Charmer Bonito Jazz Olaf


laupäev, 9. september 2017

Teine minisünna ja kojuminek.

Täna said pätakad 2 kuuseks. Täitsa koerahakatised juba. Nüüd on aeg minna elukooli. Koertekooli. Eelkõige ikka perekooli.

Laupäev algas nagu ikka. Hommikune äratus kell 7. Pättidel söök ja möllamine. Minul igapäevane salajunnide otsimine ja põrandapesu. Millegipärast koristajatädi segamine on kõige lõbusam tegevus pätakate arvates.

Emme lõi ennast lille ja pani kleidikese selga. Täna juhuslikult ka tema 4.sünnipäev.

Koeramamma Charlotte
Mis sünnipäev see on, kui torti ei saa? Tütar oli kohe saabuvatele külalistele ühe ülihea tordi teinud.


Ja kell 10 saabusidki kauaoodatud külalised. Ehk siis täna on see päev, kui esimesed kutsid lähevad koju. Enne kojuminekut viimane kaalumine, tervise check, dokumentide kontroll ja juhendite ülevaatus. Kõrvade liimimine. Viimased pildistamised. Ja läinud nad olidki ...

Pesakond Bonito

Jacqueline ja Evelini pere
John Lee ja Maria pere
Pärast 2 kutsika lahkumist oli kuni õhtuni vaikus majas. Sama oli ka kojuläinud kutsikatel. Uudistasid elamist. Magasid ennast välja ja hakkasid vaikselt toimetama. Nüüd tuleb üksi hakkama saada. Teisi kraaklejaid ju kõrval ei ole.
Jacqueline uues kodus
John Lee uues kodus

Jazz Olaf
Jack Daniel. Millist mänguasja nüüd võtta?
Vaikus oli ajutine. Õhtul suutsid nad jälle omavahel kaklema minna, ajalehed ribadeks hekseldada ja põrgulärmi teha. Hommikul jälle uus koristamine!?

Tibupojad lendasid pesast välja!

Kätte on jõudnud aeg, kus ulakad poisiklutid kolivad uute omanike juurde. Mõni mäng läheb meil siin täitsa käest ära ja ellujäämise nimel tu...