Neljas nädal

Kes hommikuti külas käib see asjatult ei longi ...

Unine pühapäev?!

Minu pisikesed Puhhid on saanud juba 4 nädalaseks. Täitsa koera nägu. Lükkan seda nimede panekut aina edasi. Kuidagi ei tule vaimu peale. Uskuge, see on kõige suurem väljakutse.

Nädalavahetusel tulid noored appi pildistama. Tänan Kristina, täitsa asjalik kaamera ja objektiiv :)
Kris püüdis kõigist pilte teha aga kõige fotogeenilisemateks osutusid poisid.

Sinine pisike poiss

Sinine pisike poiss

Roheline suur poiss

Mitu päeva olen andnud juba lisatoitu. Alustasin seekord titepiimast. Esimesena hakkas korralikult lakkuma roosa tüdruk. No talle meeldib niisama mind ka musitada. Leidus ka pirtspräänikuid. Panin neid siis paarikaupa sööma, et jalgupidi sööginõule ei ronitaks. See piim on uskumatult kleepuv. Molud olid peale sööki korralikult rokaga koos.

Paistis, et kõhud jäid tühjaks ja tuli hakata ka krõbinaid leotama. Oh rõve, kuidas on võimalik jalgupidi toidukausist läbi marssida. Õnneks on hooldemeeskond ehk Chico ja Odie pesakasti juures valvel, kui peaks midagi üle jääma. Saavad abiks olla ja toidukausi piinlikult puhtaks lakkuda.

Reedel oli ka pediküüri päev. Kõik 90 küünekest sai naabrinaise abiga lühemaks naksatud. See väänlemine selle protseduuri ajal on koerale vist sünnist sisse kodeeritud. Varsti tuleks ka tallaalused ära trimmida enne kui neil kääbiku karvased jalad tulevad.

Muidu tundub vääääga rahulik pesakond olevat. Ainult magavad. Aegajalt jauravad üksteisega ja siis jälle magama. Nojah, juba vaikselt hakkavad ka haukuma ja urisema.

Kes see ulakas tüdruk juba silma teeb?

Vasakult 2 poissi(roheline ja pisike sinine) ja siis 3 tüdrukut (pisike kollane, roosa, punane).

Selleks, et 5 väänikut korraga pildile saada on vaja vähemalt kolme inimest. Üks pildistab ja 2 võtavad 1-2-3 peal käed kaadrist ära.