Home alone?!

Mees lastega sõitis täna hommikul Ungari F1 etappi vaatama ja mina pidin kontorisse minema. Lugesin koeramammale sõnad peale "emme läheb tööle ja sina vaata oma laste järgi".
Seega tuleb tal sel nädalal ise oma lastega hakkama saada. Ja tegelikult hakkama saab ta ideaalselt.

Nädalavahetusel käisime Lätis Tarzanit mängimas. Kes kõrgust ei karda ja kellele puude otsas turnida meeldib, nendele soovitan. Ronimisradu oli palju ja 4-5 tundi võid rahulikult seal puude latvades turnida ning pärast laskumistega alla tulla. Ps. võta oma kindad kaasa! Mina suutsin need loomulikult koju unustada. Pargist anti ka aga need olid 3 numbrit suuremad.
Meie turnisime järjest 3 tundi ja siis viskas kopa ette. Täna,  4 päeva hiljem annavad lihased märku ebaharilikust tegevusest.
Pühapäeva veetsime Tartu kaupluste jäätise väljapanekuid kontrollides ja Toomemäel jalutades.

Samal ajal kodus .... järgmisel kutsikal tulid silmad lahti ja kuigi Kati "triipudel" vahet ei teinud, püüdis ta neid ka kaaluda (kuigi ühte 2x) - poisid 346 / 394 / 442 gr ja tüdruk  478 gr.

... esmaspäevaks olid kõigil silmad peas ja tüdruk kaalus 502 gr! Ööd on meil nüüd valdavalt rahulikud. Koeramamma magab rahulikult koos kutsidega pesakastis või siis hiilib voodisse kaissu.

Arengud on meil juba silmnähtavad. Enam ei ujuta mööda pesakasti, vaid ajavad end esikäppadele ja püüavad veidi tagumisi jalgu alla võtta või jõuga edasi tuterdada. Mingit arusaamatut urinat tuleb nii unes kui ilmsi.

Püüan poole pesakasti peal hoida aluslina ja teise poole nö magamisalusena. Pissilaigud on juba üüratud ja mõnel õnnestub isegi aluslina peale teha. Ühesõnaga siit algab kasvataja töö - õpetada kutsikad peale ärkamist aluslinale oma "häda" tegema. Kakakontrolli teeb jätkuvalt koeraemme ära. Niikaua, kui ma lisatoitu ei anna on mul muretu elu.

Eile õhtul avastasin, et pean beebidel küünelõikuse ära tegema. Need küünekesed jäävad juba aluslina külge ja kriibivad emme tissikesed ära. Koeraemmel on sellised "ripprinnad", et ma paneks hea meelega õues rinnahoidja. Ma ei mäleta eelnevate pesakondadega sellist välimust emakoeral.

Et siis vaatame, kuidas me selle nädala "üksinda kodus" hakkame saame. Suurest igavusest plaanin suurema koristuse ette võtta.

Hommikul tehtud ilusad plaanid olid õhtuks  juba muutunud. Küünelõikusega ma üksi hakkama ei saanud - pime mis pime juba. Kaugelevaatamiseks mõeldud prillidega sellist täpistööd üksi ära ei tee. Homme kutsun naabrinaise  appi.

Samuti lükkus koristus  mõne vihmasema päeva ootele kuna tänane õhtu oli aiatöödeks ja uue taimeriiuli kujundamiseks mõnus. Loodetavasti see jube must juhe seal seinal ka oma katte ükskord saab.

Üksindus ka mõnus - nautisime Chicoga ilusat päikeselist õhtut ja maiustasime maasikatega.