Pesakonna planeerimine ja sündimine

Kennelis 2013 aastal sündnud emasele koerale Magical Charmer Charlotte ehk koduse nimega Chico pesakonda planeerisin tegelikult juba 2016 aastal. Jooksukad on tal sellised märkamatud ja ettearvamatu tsükliga, seega magasin selle õige aja maha ning kuna karv oli ka papiljottides, siis ega ma väga nördinud ka ei olnud. Kuigi tagantjärgi tarkus - proge test ei anna sulle täit tõde!


Chicol on ette näidata 9 riigi tšempionitiitel ja 5 CACIBt. Kuigi jah, see ihaldatav viimane CACIB jäigi meil saamata. Raske südamega sai jaanuaris näitustel käimisele joon alla tõmmatud ja kodukoera soeng tehtud. Sellega oli ka kindel otsus planeerida suvine pesakond enne tema 4.eluaastat.
Tänu nädalavahetusele, sain proge testi teha alles 8.päeval ja tulemuseks oli 52 nmol/L kohta ja kuigi näitaja oli juba kõrge, otsustasime teha esimene paarituse. 

Isase koera valisin eelkõige karva värvuse ning tekstuuri ja suurepärane sugupuu järgi. Isa BALT CH SMILAIN SON BON ESPOIR on hetkel Balti tšempion aga eesmärk on ikka C.I.B või NORD CH tiitel saada.

Loomulikult on mõlemal vanemal tehtud nõuetekohased terviseuuringud.

2015 aasta Rootsi näitusel kohtusime tänase pesakonna vanaisaga C.I.B Debonaire's Hold Me Know, kes on enim Best In Show tiitleid (22) võitnud yorkshire terjer ja WorldWinner 2014 tiitli omanik. Juba siis oli plaan antud liinidega edasi minna. Otsustasin valida ühe tema järglastest, sest koerainimesed hindvad koera kvaliteeti tema järglaste järgi. 

Pesakonna vanaema on Eestist C.I.B SMILAIN AMI DEZ ROUZEZ, kelle kontol on 20. erinevat tšempion tiitlit ning Yorkshire Terjerite Tõuühingu Aasta Yorkshire terjer 2013 ja 2014 tiitel.

Ühesõnaga, sai nüüd antud põhjalik ülevaade pesakonna tituleeritud esivanematest. Loodan väga, et sünnib järgmine näituse- ja aretuskoer minu kennelisse MAGICAL CHARMER.

Esimene paaritus toimus 8.mail, seega ootasin pesakonna sündi alates 10.juulist.
Kui eelnevalt on emased mulle vähemalt 12-24 tundi oma sünnitusest ärevuse ja ähkimisega märku andnud, siis Chico otsustas täiesti hiirvaikselt vist selle korda ajada.

 

08.juuli - jätsin ära oma Pärnu näituse plaanid Odiega, chillisime terve päev terassil ja nautisime ilusat ilma, õhtul läksin Õllesummerile klientidega kohtuma ja koerad jäid rahulikult koju. Paar tundi hiljem koju naastes oli jätkuvalt kõik rahulik.
Öösel lasti magada magada ainult 1,5 tundi, kui Chico voodisse võtmist nõudis. Teatavasti viimases lõpus on see kõhuke nii suur, et kõik hüppamised tuleb ära keelata. Unesegasena koera voodisse tõstes sain kohe aru, et kas limakork või looteveed on ära tulnud.

MIKS PEAVAD KOERAD ÖÖSEL SÜNNITAMA???

Kell 01.30 algasid ettevalmistused - teised koerad minema ja sünnitustekid maha. Õrnad pressid olid aimatavad. Saatsin kell 01.43 oma suurepärasele naabrinaisele ja abilisele teate, et meil tuli vist limakork ära ja kell 02.10 tegin talle juba kõne, sest ühe kutsika jalg ilma lootekotita oli juba väljas. Ühesõnaga, esimene elus poiss 122 gr oli meil  kell 02.15 juba käes. Ehk vähem kui 2 tundi sünnitegevuse algusest?
Esmasünnitaja oli loomulikult paanikas ja jooksis toa teise otsa. Mingi aja pärast saime poisi tissima ja kõik oli hästi ...
Järgimise kutsi ootamine oli liigagi pikk. No ei toimunud see nii nagu seminaril räägiti! Kell 3.51 helistasime Loomade Kiirabisse ja konsulteerisime olukorda. Soovitati oodata. Aegajalt pressis aga nõrgalt. Kell 5.52 helistasime uuesti Kiirabisse. Kell 7.00 otsustasime minna kliinikusse oli ju väike võimalus, et sünnitab autosõidul.

Sel ööl oli valves külalisarst Dr. Nikolajs Oborins Riiast, kelle suhtes meil esialgu oli suur eelarvamus. Kohapeal selgus, et vägagi pädev arst. Kuna kutsikat tal välja tõmmata ei õnnestunud, siis otsustasime teha keiserlõike. Hiljem selguski, et kutsikas oli sünnitusteedes vales asendis ja loomulikul teel ei oleks ta teda sünnitanud.
Kui ultraheli näitas meile 5 kutsikat, siis kliinikust lahkusime 600 eurot kergema pangakonto ja 4 kutsikaga. Ühe tüdruku elu kahjuks päästa ei õnnestunud.
Kui kellelgi peaks tekkima küsimus, miks tõukoerad nii kallid on, siis nii see kulukonto siin kerima hakkab. Enda öötunde ei julge ma sinna väga kalkuleeridagi. Ja nüüd see põhitöö 24/7 järgnevad 2 kuud alles algab ...

Igaljuhul suured tänusõnad siinkohal Loomade Kiirabi Kliinikule, kes on avatud 24 tundi ja kuhu vajadusel ka öösel pöörduda saab. Õnneks ei olnud meie ees ühtegi kriitilist patsienti, sest kliinikus oli tööl ainult üks valvearst ja pikemalt see pesakond seal ema sees ootamist ei oleks välja kannatanud. 

Loomulikult lõputud kiidusõnad minu kallile mopsikasvatajast naabrinaisele Kristinale, kelleta ma sünnitust vastu võtta ei suudaks. Mida aeg edasi, seda tundelisemaks lähen ma nende lõhnade vastu.

Esimene päev kodus möödus pere valvsa silma all, sest narkoosiuimas emme ei tahtnud kuidagi pesakonna eest hoolitseda. Iga täistund tuli kutsikad vägisi tissima tõsta. Õhtu edenedes emaarmastus hakkas juba tekkima 💗💗💗💗

Esimene öö olid kutsikad suhteliselt rahulikud aga ema jooksis rahutult mööda tuba ringi. Tänu FitBit pulsikellale on nüüd mul hea ülevaade ainult neljast magatud tunnist.