Esimene lumi

Lumi tuli maha ja valgeks läks maa ... No tegelikult vana uudis. Tänaseks on see kõik juba ära sulanud.



Pliiis tahaks õue

Meie majas mitu korda pole vaja öelda "koerad õue", kui just vihma ei kalla. Igal juhul on Happy esimesena ukse juures valves.

Talverehvide vahetamine tehtud?

Isiklikult vihkan seda esimest lund ja 0 kraadist ilma. Koertel pole rehvivahetusega mingit muret aga mina olin sunnitud kodukontorisse sel päeval jääma. Ja kuna iga aasta tuleb lumi "ootamatult" maha, siis koerte käigurajad jäid sisse ajamata. Ausalt öeldes ei olnud neil sellest sooja ega külma. Tuisati lustiga läbi pehme lume. Isegi riideid ei pannud me selga.

Õuest tulevad tuppa tõelised lumeinimesed. Iga kord pean ma neid lumeklompe veega sulatama.


Lumekoer Happy

Koerte lebola

Pärast väsitavat õues jooksmist lebotatakse hunnikus koos. Ma ei saa siiani aru, miks ma neid pesasid nii palju olen kokku ostnud, kui tarbimises on 1-2 pesa?

Ka teised pesakonna põngerjad on meile pilte saatnud ja nagu piltidelt näha, poosetavad juba riietes.


John Lee

Jaqueline

Olaf

Nädalavahetus möödus Marguse sünnipäeva pidades. Happy läbis testi eeskujulikult ehk väiksemate sugulaste häälekad sõnavõtud teda ei häirinud. Pigem olid häiritud titemamma ja vants kogu sellest melust.

Kui soovite kasvatada endale diivanikoera, siis kindlasti harjutage ta magama enda kõrval. Meie majas on kõik lubatud. Ok väikese erandiga. Pisike pätt magab öösel aedikus, mitte meie voodis. Aga telekat vaatame kõik diivanil.

Pisike naaskel HAPPY

Liiga vara hõiskasin, et Happy hakkab vanakestega elutoas vabalt koos elama!

Täna avastasin, et päeva jooksul on mulle arvuti külge jäänud 2 iseseisvat juhtmejuppi. Tere tore. Nüüd on mul juhtmevaba mittetöötav hiir. Kuna vanad koerad ei ole ammu midagi närinud, siis on alust kahtlustada, et pisike pätt on oma hambaid arvutihiire kallal kuritarvitanud.

Paar päeva tagasi jätsin ta ööseks elutuppa magama. Öösel hakkas kuulduma nutt ja hala. Mõtlesin, et küllap ta maha rahuneb ja magama jääb. Mingi aja pärast hakkasid vanemad koerad ukse juures nuuskima ja olin sunnitud ennast ülesse ajama, et olukorda kontrollima minna.

Niipea kui ukse avasin, oli väike keravälk uksest sees. "Jeeeeee siin te siis magategi" näoga. HULL KOER!!! Ta oli roninud üle aediku, hüpanud maha diivanilt, roninud öösel pimedas TREPIST ülesse?! Kuidas ta seda tegi jääb mulle siiani arusaamatuks.

Seal ma siis seisin nõutuna kell 2.00 öösel. Alguses mõtlesin, et võtan ta meie magamistuppa aga kuna seal oli tal kõik niiiiii uus ja huvitav ning nuuskimist jätkus igasse nurka, siis kolisin oma loomapere alla nüüdseks siis külalistetuppa magama. Seega, Happy magab nüüd öösel jälle kennelaedikus!

Eile õhtul ei olnud ta nõus üksinda sinna jääma, seega tõstsin ka emme aedikusse. Öö oli rahulik. Vähemalt teisele korrusele mingit hullu tralli ei kostnud. Te ei kujuta ette, kui etteheitvalt koeramamma mind hommikul vaatas "sa julgesid mu ööseks siia jätta".

Kati juba pabistab, et me lähme reisima ja ta ei saa koerakarjaga hakkama. Mhm kas pean naasklile hoiukodu otsima?! Kelle juurde ma julgen ta jätta?

Aga ega me siis ainult kodus passi. Eelmisel nädalavahetusel käisime Pääsküla rabas. Täitsa kena sügis.

Odie tuli ka kaasa. Laudteel käimine oli täitsa tore, seni kuni keegi vastu tuli. Hull liiklus oli. Üheltpoolt on ju tore, et selline laudtee keset linna on tehtud. Samas tuli pidevalt oma koer ikka sülle võtta, kui mõni raskekaalus koer kitsal laudteel vastu tuli. Ainuke miinus karvase koeraga metsas käia - ta on nagu siil. Kõik see risu jääb käpakarvadesse kinni ja selle lahtiharutamine sai toimuda ainult hilisema käpapesuga kodus.

Just postitasin ilusad sügispildid ära ja üla-ülla lumi on maas! Happy ka ei uskunud silmi, et mis värk nüüd siis lahti on ...

Viimane mohikaanlane

Selle nädala kurb uudis minu jaoks oli see, et Olaf lahkus kennelist ja võttis ette kodutee. Kaua oodatud pereliige. Kuna Rootsi nõuab marutaudi vaktsiini olemasolu enne riiki sisenemist ja seda saab teha alles 12.nädalasele kutsikale + ooteaeg 21 päeva.

Hetk enne teeleminekut. Õnnelik Grete Liis ja Olaf

Järgmine päev "üritasime" saada kliinikust ka ussirohtu ja templit passi, mis tunnistab koera kliiniliselt terveks sihtkohta reisimiseks. Kas arvate, et see on lihtne ettevõtmine? Kolm kliinikut sõitsime läbi. Valdekus ei olnud arsti kohapeal, Nõmmel oli 1 arst, kelle järgi oleks pidanud ootama tervelt tunnikese. Viimaks Sipelga kliinikus oli arst, kes ussirohtu andis ja templi passi pani.

Olaf magas uues kodus väga rahulikult. Loodame, et üle mere sõit sama rahulikult läheb. Kasvatajana saan ainult õnnelik olla, et minu kasvandikud niiiiiiiii suurepärased pered endale on saanud.

Olaf

Enne äraminekut üritasin emme-poja pilte teha. Ei tea, kas see koeraarmastus ongi selline muutlik ja ilma emotsioonideta? Mulle tundus, et mingit kadunud pereliikme otsinguid keegi koertest ei algatanud.

Chico ja Olaf

Olaf ja Chico

Olaf ja Odie

Odie kehakeel on jätkuvalt "ei mingeid põngerjaid, jätke mind rahule"

Olaf ja Odie

Ühe öö lasin Happy'l peale Olafi lahkumist üksinda kenneltoas magada aga kuna kell 6 hakkas tants ja trall peale, siis otsustasin ta kolida vanakeste juurde elutuppa. Lastetuba on nüüd kenasti kokkupakitud ja nädalavahetusel kasutasid seda kohe külla saabunud külalised.

Tänud Kristina, suurepärane kennelaedik!

Happy on meil nüüd eriti kõva tegija, saab vanakestega iseseisvalt õue joosta ja vabalt oma koeraasju ajada. Kui eelnevalt läksin pesakonnaga õue kaasa ja jälgisin nende toimetamisi, siis nüüd teen terassiukse lahti ja terve meeskond jookseb rõõmsalt õue. Happy "häda" tegemise protseduurile õues väga pihta pole vist saanud, sest talle meeldib "kükitavat koera" pigem täiega segada.

Jäänud viimane mohikaanlane sellest pesakonnast?! Kiiret pole, ootame seda kõige-kõige õigemat peremeest 👀
Aga kodus on nüüd rahu ja vaikus. Ei mingit lärmi ja kaklemist kutsikate vahel. Vanakestega mängitakse aga need mängud on oluliselt rahulikumad, kui need Olafiga olid.

Magical Charmer Bonito Jack Daniel "HAPPY"

Kui nüüd veidi saladust paljastada, siis käisime esmaspäeva õhtul terve peskonnaga stuudios pilte tegemas aga sellest annan ülevaate siis, kui kõik pildid kätte saame. Väga vahva ja väsitav kogemus oli 3,5 kuuste põngerjatega 3,5 tundi pildistamas olla. Viktoria omab ise yorke ja on igatahes suurepärase fotosuudio teinud.

Kondid

Väljas kallab vihma nagu oavarrest. Terve nädal. Pisikeste pätudega väga õue ei kipu, igavleme toas ja leiutame pahandusi.

Harjutame Halloweeniks?

Kuna pisikesed sööbikud olid kutsikakrõbinad ja dental kondid pintslisse pannud, siis jõudsin reede õhtul napilt enne sulgemist Valgekihva poodlema.

Loomulikult tehti mulle kojusaabumisel täielik ostukontroll. Summa ostutšekil neid loomulikult ei huvitanud, pigem siis koti sisu inspekteeriti üksikasjalikult üle.

Kuna Olafil on jäänud viimane nädal meie juures olla, siis 7 kg kotte ma koju enam ei osta. Aga nagu lastega ikka, läheb endal poes süda härdaks ja teed impulssoste.

Alustasime notsikute ninast. Eelnev kogemus täitsa puudub. Kümme korda võite arvata. Loomulikult meeldis. Pool õhtut oli loomlas rahu ja vaikus.

Samas ei oska ma nüüd seisukohta võtta. Keegi vanadest sõi lõpuks ka kutsikate tagant need ära ja oksendas hiljem välja. Kas seda siis nüüd anda või mitte anda, selles on küsimus?!

Olaf notsiku ninaga

Toorkonte väikesed tõud kindlasti ära ei seedi ja neid ei ole ma kunagi oma koertele andnud.

Vants lahendab konti

Ühesõnaga on mul elamiseses nüüd 5 haisvat notsikut. Mees ei ole nõus kedagi neist endale kaissu võtma. Tuleb ette võtta vuntsipesu. Pole ju teada missuguses poliitsõnnikus need notsiku-ninad on eelnevas elus tuhninud?!

Viimane lause on suunatud pigem uurivale ajakirjandusele, kellel hetkel midagi muud peale oravate vahetult enne valimisi järada ei ole. Masendav. Loomulikult olen mina digi-inimesena olen oma e-hääle juba andnud. Õnneks saab nädalavahetusega see kamarajura läbi.

Nädalavahetus tuleb tihe nagu alati. Revidentide koosolek. Kutsidega beebikooli. Ilumess.

Puhkus ei ole enam kaugel. Jäänud kõigest 23 päeva 😎

Beebikool vol 2

Harjutamine teeb meistriks. Meie teine Bonito beebide kogunemine laupäeval läks juba edukamalt. Katsetasime  meie jaoks uut saali Koerte Paradiisis Tammsaare teel.

Saali asukoht võrreldes kesklinna omaga meeldib mulle isegi rohkem. Ruumi suurus, peegelseinad ja põrandakate on sama. Aga puhtam võiks olla. Kui eelnevalt on tunnis käinud karva ajavad koerad ja suured karvarullid põrandal vedelevad, siis see nüüd küll meeldiv ei ole.

Seekord siis jätkasime kontakti harjutamist ja rihmas käimist. Mõnel beebil õnnestus isegi rahulikult paar ringi saalis teha. Meie noored händlerid on väga tublid ja saavad erinevate kutsikatega ilusasti hakkama.

Jaqueline

Peelike-peeglike

Jaqueline

Olaf

Happy

Pühapäev oli just selline mõnusalt vihmane päev, et kodus ette võtta harjamine groominglaual. Mitte just iga koer ei naudi laual rahulikult seismist. See on oskus, mis vajab samuti harjutamist.

Seekord ei olnudki kammimine nii jube võitlemine ja närimine. Turvalisuse huvides soovitan groominglauale hankida stange, kuhu saab koera rihmaga kinnitada,et sul mõlemad töökäed kasutada oleks ja koer ootamatult laualt alla ei hüppaks.

Olaf tutvus kammivalikuga ja lasi ennast rahulikult ilusaks teha. Ja miks siis mitte meie staaridest pilte teha ...

Teeme ilusast poisist pilti ka!

Olaf

Happy näriks selle segava elemendi ära

Happy vabaseisakus

Peale lõunat pakkisime koerapere autosse ja sõitsime koerte unelmate kohta ehk KOTLETIMAALE. Teate küll sellist kohta, kus koerte söödetakse head ja paremat sisse.
Kokku oli meil 7 koera, mis oli selgelt liig mis liig.

Grupipilt Kiisal ema juures.

Beti ja Mauser võtsid kutsikad rõõmuga vastu. Tegemist kutsikatel oli oi kui palju, sest kõik kuivama pandud oad ja sibulad leiti ülesse ja tassiti laiali.

Seitsme käpalise pildi peale korralikult saamine oli pea võimatu.

Kutsikatega kodukontoris

Kuidas teha kutsikale selgeks, et suss ei ole söödav? Üldse ei ole fun, kui kaks kaaki hammastega läbi sussi sinu varbad leiavad.

Igatahes on neil nüüd uus hobi - sussid või sokid. SPA sussidest pole ju kahju, kui need näriliste ohvriks langevad. Kevin pani oma suured loomanäoga sussid jalga ja kohe näriti nina läbi.

Uus mänguasi?

Nad on nagu lahutamatud kaksikud. Mänguasju on terve tuba täis aga just see, millega teine mängib või mida piiksutab, selle peab kätte saama. Vahelduseks jääb ka koeramamma või vantsi saba hammaste vahele. Aga ega siis sellega lahkelt toimetada ei lasta. Aluslinade nätsutamine või lauajala närimine on millegipärast meelistegevused.

Kes võtab nõud masinast välja?

Kui nüüd ausalt ülesse tunnistada, siis viimase treeningu tegime Olafi ja Grete Liisiga pühapäeval.

Grete Liis koos Olafiga trennis

Treeningute ärajäämisel täitsa inimlik põhjus. Ma olen kapitaalselt HAIGE. Nädal algas sellega, et mul pilt oli aga häält ei olnud. Sosinal kutsusin koeri enda juurde. Vaatasid küll vähe juhmide nägudega.

3in1 pesa

Arst kirjutas uskumatu retseptirohu välja, et tekkisid suisa kõrvalnähud või siis on minu organism nii unikaalne, et kodeiini morfiiniks muutis?! Eile kontaktivõimetuna diivanil lamades uuris mees ka infolehte. Uskumatult palju igasuguseid kõrvalnähte oli kirjas. Minu arust peaks apteeker enne müüki neid tutvustama. Müüakse korraga 30 tbl aga peale 2 tbl kasutamist selgub, et minu organismile need ei sobi. Haigetelt ongi vaja raha kätte saada?

Sama teema on koerte vaktsineerimine. Kutsikaid peab vaktsineerima. Nõus. Valisin kliinikuks (www.vetdiagnostika.eu ), kes vaktsineerimisel visiiditasu ei soovi ja kust ma eelnevalt ka Drontal Puppy ussirohud olen ostnud. Teisel vaktsineerimisel Olafile ja Happyle arst ei soovitanud marutaudi 2 kuuselt veel teha. Samal ajal PetCity kliinikus John ja Jaqueline pidid arstile ise selgeks tegema, et me ei tee veel marutaudi. Kusjuures neile tehti süst kintsu, meil aga turja. Kas veterinaaridel ühtset tegevusplaani ei ole? Tänaseni on meil naha all käega katsutav muna. Jalga süstides on see kordades valusam. Õnneks kestis vaktsineerimisjärgne uimasus ja solvumine kutsidel 1 ööpäev aga loomulikult on see algajale koeraomanikule ehmatav, kui su lemmik käitub uimaselt ja tavapärasest veidi teist moodi.

Koerariiul?

Sügise saabudes tõin taimeriiuli terassilt tuppa ja koerad hõivasid alumise riiuli. Kuna nad liiga agaralt selle peal jooksma hakkasid, siis pidin teki peale panema, et jalad vahedesse kinni ei jääks. Noh nüüd üks pesa meil jälle juures. Või siis kaks nagu alumiselt pildilt näha.

Pere laiskloomad

Nädal kodukontoris on olnud rahulik. Laiskloomad põõnavad päev läbi. Vanad saavad vabalt õue jooksma ja kutsikad nõuavad häälekalt õue saamist.

Olaf hiilib õue?

Kahjuks see inimene hetkel väljas ei liigu. Tegelikult on täitsa hea vahelduseks kontorimelule kodus oma eelarve numbreid kokku saada. Kui sellest rämedast köhast ainult lahti saaks...