Kondid

Väljas kallab vihma nagu oavarrest. Terve nädal. Pisikeste pätudega väga õue ei kipu, igavleme toas ja leiutame pahandusi.

Harjutame Halloweeniks?

Kuna pisikesed sööbikud olid kutsikakrõbinad ja dental kondid pintslisse pannud, siis jõudsin reede õhtul napilt enne sulgemist Valgekihva poodlema.

Loomulikult tehti mulle kojusaabumisel täielik ostukontroll. Summa ostutšekil neid loomulikult ei huvitanud, pigem siis koti sisu inspekteeriti üksikasjalikult üle.

Kuna Olafil on jäänud viimane nädal meie juures olla, siis 7 kg kotte ma koju enam ei osta. Aga nagu lastega ikka, läheb endal poes süda härdaks ja teed impulssoste.

Alustasime notsikute ninast. Eelnev kogemus täitsa puudub. Kümme korda võite arvata. Loomulikult meeldis. Pool õhtut oli loomlas rahu ja vaikus.

Samas ei oska ma nüüd seisukohta võtta. Keegi vanadest sõi lõpuks ka kutsikate tagant need ära ja oksendas hiljem välja. Kas seda siis nüüd anda või mitte anda, selles on küsimus?!

Olaf notsiku ninaga

Toorkonte väikesed tõud kindlasti ära ei seedi ja neid ei ole ma kunagi oma koertele andnud.

Vants lahendab konti

Ühesõnaga on mul elamiseses nüüd 5 haisvat notsikut. Mees ei ole nõus kedagi neist endale kaissu võtma. Tuleb ette võtta vuntsipesu. Pole ju teada missuguses poliitsõnnikus need notsiku-ninad on eelnevas elus tuhninud?!

Viimane lause on suunatud pigem uurivale ajakirjandusele, kellel hetkel midagi muud peale oravate vahetult enne valimisi järada ei ole. Masendav. Loomulikult olen mina digi-inimesena olen oma e-hääle juba andnud. Õnneks saab nädalavahetusega see kamarajura läbi.

Nädalavahetus tuleb tihe nagu alati. Revidentide koosolek. Kutsidega beebikooli. Ilumess.

Puhkus ei ole enam kaugel. Jäänud kõigest 23 päeva 😎