Kuues nädal - avastame maailma

Maailm on suur ja lai, kui pesakastist välja pääsed. Esimene päev kenneltoas ehk minu kontor-magamistoas. Uks järgmiste eluruumidega on avatud aga ise nad üle lävepaku kuidagi minna ei taha.

Grupipilt 24.4

Meelitamiseks panin teisele poole lävepakku õhtusöögikausi. Söödi kenasti. Isegi emme püstijala piimabaar imeti tühjaks aga edasiliikumiseks pidin juba meelitama. Õudne ju, kui lai see maailm nüüd on! Väikese plutitamise tagajärjel sain kõik arglike sammudega elutoa põrandale. Kui roheline poiss on see, kes esimesel võimalusel püüab aedikust välja ronida, siis nüüd oli tema "härra argus ise". Kõige pisem läks julge rinnaga maailma avastama.

Pisike musirull

Lapsehoidja.
Kui Chico on lapsed ära toitnud ja lamab oma pesas, siis hoiatus-urinaga antakse märku, et söögiaeg on läbi ja minge mängima. Nüüd on antud Mayale võimalus kutside järgi valvata. Käib kõigil järgi ja kontrollib olukorda. Niipea, kui keegi läheb ülemeelikuks ehk omavahel nägelema, jookseb kiirelt kohale.

Väsinud pussakas lapsehoidja.  

Üks hommik jätsin nad kenneltuppa toimetama ja ise jõin köögis kohvi. Tore oli vaadata, kuidas Maya saab nendega üksi hakkama. Loomulikult teised koerad samal ajal valvasid köögilaua juures, kui mitu korda ma toitu suhu panen. Äkki ikka saab midagi.
Odie'l - jätkuvalt Eesti mehe suhtumine "tittedega mina ei mängi". Kas jookstakse kauge kaarega mööda või siis antakse õrna urinaga märku "ära tule". Odie ootab oma aega, kui saab õues joosta.

Odie iluuni

Grooming.
Nagu endale lubatud sai, tuli kutsikate kõrvakarvad ära pügada. Ikka selleks, et meil kõrvad püsti hakkaks tõusma. Eks see masina surin vähe hirmuäratav ole aga mul kasutusel imepeene otsiku ja vaikse surinaga masin. Võtab need väikesed karvad hästi ära. Nende nädalatega oli 0,5 mm karva juba kasvanud, mida pügada.

Kikkkõrv

Päästeamet.
Neljapäeval keset minu kodukontori müügi-tootmise koosolekut hakkas hull hädakisa. Kiskusin kõrvaklapid peast ja olin kolme sammuga sündmuspaigas ehk aediku juures. Pisike tüüp, kes armastab ronida üle voodipehmenduse, vajus tagumikuga aediku võrest läbi. Sinna ta siis kõikuma jäi. Ei tulnud enam kuidagi läbi, sest kõht oli täis söödud ja pea liiga suur et läbi mahuks. Hüüdsin meest, kes oma "kodukontoris" kõrvklappidega koosolekut pidas. Lahti ei saanud kuidagi käest lasta, et abi kutsuda.
Lõpuks siis mees tuli ja palus 10 minutit oodata, et oma koosolek ära lõpetada ning rauasaega asuda aedikut saagima. Õnneks sain tüübi kuidagi selle aja jooksul sellisesse asendisse, et ta sama teed välja vonkles ja aedik saagimata jäi. Ebareaalne juhus. Ma pean nüüd aedikut tuunima hakkama, kuniks neil kaalu niipalju juurde tuleb, et võrede vahelt läbi ei mahu. Vahelduseks näeb pappidega vooderdatud aedik välja nagu pompsiküla. Ei taha mitte mõeldagi sellele, kui kedagi poleks kodus olnud.

Pisike marakratt

Ps. sama teema on õues, kui teil juhtub suure silmaga võrkaed olema! Vabalt vupsavad sealt läbi ja on naabri aias.

Sinine maadeavastaja

Roheline poiss

Neljapäeval tuli vants külla. Suure vaevaga saime ühispildi ära tehtud. Tundub, et Silky (10 a.) on laste kasvatamiseks juba liiga vana. Pätakate lähenedes, anti hoiatus-urin.

Grupipilt vanaema Silky'ga

3.põlvkonda

Viimast grupipilti oli eriti sürr teha. Püüa ise 8 koera korraga pildile saada ja et nad paigal oleksid. Vanaema Silky, tema lapsed Odie ja Chico ning Chico lapsed Maya ja tänane pesakond.