 |
| Midagi uut - roheline toit?. Hakkan taimetoitlaseks?! |
02.mai pakkisin kutsikad koos emmega puuri ja tegime esimese väikese autosõidu Mustamäele Sansa järgi ja kliinikusse ussirohtu ostma. Igav. Mitte keegi ei oksendanud ega teinud piuksugi. Võimalik, et emme kaisus oli turvaline. Chico meil kogenud reisija, kuna oleme teinud nii lennukite kui autoga pikemaid trippe. Järgmine kord proovime ilma emmeta.
 |
| 5 koera korraga transpordipuuris |
Palju erinevates kanalites uuritud transpordikottide kohta. Minu koerad ei sõida autos lahtiselt või lahtises kotis/korvis või ei ole turvatraksidega kinnitatud. Kunagi proovisin turvatrakse aga viisin poodi tagasi, sest koer oleks selle jubeda rapsimisega endale rohkem kahju teinud.
Ühesõnaga on koer kordades rahulikum, kui möödavilksatavad objekte näha ei ole ja rahulikult oma kotis saab olla.
Nagu pildilt näha, on kottide valik rikkalik, samas leian neil kõigil omad plussid ja miinused. Kui tekib küsimus millist eelistada - siis tuleks esmalt oma reisiharjumused ära kaardistada. Näiteks lennureisil eesoleva istme all on omad nõuded (55x40x23 cm ja kaal koos koera/koertega kuni 8 kg). Keegi kunagi mõõdulindiga mõõtma pole tulnud aga kaal kontrollitakse üle ja visuaalselt vaadatakse, et koeral oleks piisavalt ruumi. Olgu öeldud, et koer kotis reeglina lamab, mitte ei seisa püsti (va meie Odie).
Sinine kott - stiilne kott, mida trukkidega veidi ebamugav kinni panna. Kuts võib vahelt välja hüpata. Maya veetis oma kutsikaea selles kotis. Minikoerale paraja suurusega.
Must kott - seda olen kasutanud lennureisil, kui oli 2 koera kotis. Mingi imelik ja ohtlik metallora(mis peaks kotti vormis hoidma) kipub välja tulema, mida ma kuidagi parandatud ei saa. Kott ise u 6 aastat vastu pidanud. Odie reisikott aga sinna ronivad kõik kiirel sisse, kes kaasa tahavad tulla.
Metallpuur (punane ümbris) - praktiline abiline terve pesakonna või paari koera koos transportimiseks. Ümbris lastud õmmelda tuule, vihma ja päikese kaitseks, mille luku on koerad suutnud aegade jooksul ära närida. Kasutan harva aga tore, et olemas on. Samas sellega ju kaubanduskeskusesse kondama ei lähe?
Pruun täpiline kott - see on papillon Sansa kott. Hea tugev kott. Veidi võiks yorkie jaoks väiksem olla. Puudub tasku.
Helepruun kott - see on meil Maya kott, millega viimati lendasime Rumeeniasse. Muidu hea kott aga kui lukk eest lahti teha, siis ei hoia vormi. Küljetaskusse võimalik koeravarustust kaasa pakkida.
MURULE!!!
Täna lõunaks õnnistati päris imelise ilmaga. Võimalust koerapere murule kolida kolida oli ahvatlev. Mis siis ikka, piknikutekk maha ja mänguasjad õue. Esimesed arglikud sammud tekilt murule olid väga koomilised. Torgib ju kõhu alt, kui need jalakesed veel nii väikesed on. Siis aga avastati, et rohtu saab näksida.
Hetk hiljem läks Maya liiga ülemeelikuks oma mängimiste ja hüppamistega ning olime sunnitud õnnetuste vältimiseks eraldama kutsid aedikuga. Pärast mõningat ebakindlust murul olid kõige julgemad sinine, pisike ja roheline poiss. Kui külakoerad haukuma hakkasid ja meie suured nendega ühinesid, siis joosti minu sülle peitu. Samas sotsialiseerimise mõttes on tore, et kuuldakse juba linnulaulu, külakoerte haukumist või mootori jubedat mürinat. Mõni naaber võiks ikka oma kurikuulsa muruniiduki ka käima tõmmata.
 |
| Sinise poisi valveseisak. Mida huvitavat seal toimub? |
 |
| Pisike poiss |
 |
| Mulle nüüd aitab. Kobin kotti magama. |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar