Pesakonna 7.nädal

Appi, meil elavad pisikeste armsate yorkide asemel krokodillid?! Need teravad hambad jõuavad kõikjale. Nüüd on lahti lastud täielik termiitide pesakond ja nad jõuavad sõna otseses mõttes minu elamise igasse nurka.

Pätu?! Mina või ?!

Teen mina süüa, nuga käes ja siis närib üks varbast. No karju appi, käed jalad tööd täis ja tuleb sind süüdimatult kiusama. Võtad ta hellalt sülle ja juba tal on vaja limpsimise asemel nina hambaga proovida.

No ja seda trepijala järamist jätkab traditsiooniliselt ka see pesakond. Las tal siis olla ajahambast puretud jäljed küljes. Õnneks ei ole tegemist suure koera kutsikatega. Muidu tuleks see trepp peale iga pesakonda remonti saata. Hetkel rohkem kahjustusi majas ei ole. Juhtmed on juba varjatud või kõrgemale tõstetud. Lillepotid on kaetud. Sokke pole enam mõtet meestel vedelema jätta, need tassitakse laiali ja peidetakse ära. Üks on kindel, lugeda nad juba oskavad, sest ajakirja riiul on varsti läbi loetud.

Raamatukogus

Kuna hambad teravad, siis püüame siin vennalikult ka konte närida. Vennalikult selles mõttes, et vanakesed on nagu hagijad ümber kutsikate. Kui mõnigi kont peaks maha kukkuma, siis on see läinud. Isegi Odie, kes muidu kutsikatest kauge kaarega mööda läheb on selle toimingu ajal kohal.
Ärge nüüd arvake, et vanad koerad konte ei saa. Neil on selleks ajaks juba otsas, kui väikesed sellega peale jõuavad hakata. Hästi, tegemist pigem naturaalselt kuivatatud liharibadega kui suure ülejõu käiva kondiga.

Kondid

Mängimised on meil juba üsna lärmakad. Kõik on omamoodi isiksused. Kui vaja, siis minnakse kaklema, mida siis emme või vanaema lahutama lähevad.
Vants on tubli, mängib lastega rahulikult. Odie süüdistab mind jätkuvalt. Eriti siis, kui nad talle kambakat lähevad tegema või sabast kinni saavad.

Silky lastelastega mängimas

Sel nädalal tuli anda järjekordne ussirohi ja proovisime uusi maitseid. Paprika, milles rohkelt C-vitamiini ja hammastele hea, oli lemmik. Krõbinate leotamise lõpetasime ka ära, nüüd ainult tahkelt. Lisaks siis maitsestamata jogurt. Püüan seda RC titepiima ka anda aga see neile kuidagi väga ei meki.

Nüüd püüan veidi tööinimese ajakava neile sisse kodeerida. Äratus on kell 7. Nädalavahetusel oli veidi karm kell 7 ärgata ja 1,5h nendega jaurata aga sain hakkama. Lõunasöök kell 13, millega saab Kevin vajadusel hakkama. Õhtusöögid alates 17.00 ja 21.00. Piimabaar on jätkuvalt lahkelt saadaval.

Kõige hullem on see junnilaadung. Mida rohkem nad söövad seda rohkem nad häda teevad. Üks lõpetab ja teine alustab. Mänguajad mööduvad mööda tuba joostes. Mida lõbusam neil on seda rohkem pean ma neid junne mööda tuba koristama. Pesumasin arvab, et tegemist suurperega, et iga päev masinatäis pesu tuleb puhtaks teha. Lõputu koristamine.

Ühe kutsikaga majas on lihtne aga kui neid on bande, siis ärge mitte lootkegi ühtegi vaba hetke oma päevas. Aga eks meil on ikka õrnusehetki ka. Kui Kevin end põrandale nagu kirjamark laiali laotab ja kutsikad tema peale ronivad. Või õhtul telekavaatamiseks mõne rahunenud vääniku endale rinnale magama võtad. Siis on nad nummid.

Kutsikad alistasid Kevini

Nimed tuleb välja mõelda. Jäänud on viimased 2 nädalat ja siis võib mõnel ees oodata juba kodutee ...

Magical Charmer koerapere

Pesakonna 6.nädal

Loomad elutoas?! Koos vanemate koertega sibab meil nüüd 28 käpakest mööda maja ringi.

Seda on tõsiselt palju. Tundub, et Odie vaeseke ei harjugi nendega ära. Ta oleks nagu vaene sugulane. Urisedes annab märku ja jookseb elu eest nende sipelgate eest ära, saba jalge vahel.
Silky on rahulik, püüab isegi veidi mängida. No ja diivan päästab alati olukorra.

Tegelikult "koerad elutoas" on nüüd sotsialiseerimise järgmine etapp. Telekas mängib, kust kostub Animal Planet ja igasugu imelikke hääli nende jaoks - mõni jääb aegajalt kuulatama aga seni pole ükski heli häiriv olnud. Köögi või tolmuimeja on ka täiesti OK hääled.  Nojah, see tolmuimeja oli selline imelik asi, mis mörises ja mööda põrandat veeres.

Laste mängumatil on alanud huvitegevuse ring. Seda kõike saab seal krõbistada ja hammastega vedida. Loomulikult on see matt üsna mitmeid kordi pesumasinas juba käinud, sest "vaiba" peale on ju hea oma hädad teha.

Nädalalõpus olin ise valdavalt tööasjadega seoses kodunt ära ja lapsed valvasid kutse. Ma kardan, et see jäi viimaseks korraks, kui tütar on valmis kutsidega koos magama. Öö läbi oli tants ja trall toimunud.

Kui ringreisilt koju jõudsin, siis oli rõõmu kui palju. Pigem küll vanakeste poolt aga ka pisikeste sabakesed juba rõõmustavad tuttavat nägu nähes.

Pühapäeval käsid meil ka külalised. Esimesena tuli uus pere lapsi vaatama ja pildistama. See valiku tegemine on veel raske aga iseloomud hakkavad juba vaikselt välja kujunema. Vaatame paari nädala jooksul, kes kuidas on arenenud.

Grete Liis

Veidi hiljem tuli meile külla peale väsitavat näitust pesakonna isa. Mhm miks ma küll pilte ei teinud?! Kutsikad teda väga ei huvitanudki aga see oli tal meeles, et selles majas sai lapsi teha. No meeste värk, alati käituvad imelikult.

Tegelikult hindasime vaikselt Mareti ja Piretiga (kes on muuseas yorkie kasvataja Soomes) kutsikate potentsiaale. Tundub, et sinise poisi jätan vist ka kauemaks kasvama. Tal on seda näituse potentsiaali.
Pigem pean emasele vist kodu otsima :(

Mõnus, kui teisi segamas ei ole.

Aga elu on chill. Hetkel naudivad nad oma beebielu täiega.

Pesakonna 5.nädal

Oi kui mõnna on väljas ilusa ilma ja emmega chillida 🐾

Tundub, et nüüd hakkan postitama pigem pilte kui teksti, sest pildiga saab rõõmurullide emotsioone palju rohem edasi anda. Samas on nad nii nobedad, et seda kõike pildile fookusesse saada on päris korralik ettevõtmine. Keegi abilistest peab koera eemale tõstma ja kui ta kavatseb lõpuks sealt kuhugi suunas liikuma hakata, siis on 1000 pilti mälukaardil ja mõni neist ehk ka fookuses.

Tavaliselt kestavad need möllamised u. 30 minutit, siis väsitakse ära. Kohusetundlikult püüan igaks ärkamiseks krõbinad valmis leotada aga tundub, et koeraema piimabaar on palju ahvatlevam ja seda kraami tuleb sealt jätkuvalt piisavalt. Seega pean mina oma krõbinalödiga kannatlikult ootama. Jäänud on 3 nädalat. Enne loovutust, peavad nad ju iseseisvalt sööma.

Nädalavahetusel käsime suvilas, sest ema oli kõik krõbinad koertele juba sisse söötnud. Kuidas nad küll jõuavada oma kohustusliku kõrbinakoguse peale veel muud head-paremat sisse ahmima? Ülekaal oli silmaga nähtav ja võtsin sõbrad koju kaasa "paastulaagrisse". Samas tundus, et viimane aeg on koerad koju tuua, enne kui kutsikad liiga ülemeelikuks lähevad.

Chico oli meeletult rõõmus, et sõbrad jälle koju tulid. Esialgu jätsin kenneltoa ukse lahti, kes tahab see läheb ja uudistab uusi koerahakatisi. Silky läks kohe aediku juurde nuuskima. Kui aga saabus kutside mänguaeg, siis oli Silky'l kiire oma naha päästmisega, sest selliseks aktiivseks invasiooniks saba kallale ta valmis ei olnud.
Odie ootas härrasmehelikult lävepakul ja mitte sammugi üle selle. Niipea, kui mõni kuts lähenes, pani tagurpidi käigu sisse ja eemaldus. Ega siis kedagi sundida ei saa. Kui on tema jaoks saabub õige aeg, küllap teeb ise tutvust.
Chico ei ole just koerte peale urisenud aga kehakeelega annab märku, et need on tema omad. Kohe jookseb kontrollima, mis seal Silky ja kutsika juures toimub.

Oma hambaga tuleb ikka kõik asjad järele proovida. Aegajalt pakuvad ka mänguasjad huvi aga tühja neist mänguloomadest, kui muud asjad on huvitavamad.

Esimene iseseisev seisupilt

See seisupildi saamine oli juhus. Reeglina nad sellises vanuses veel nii püsivad ei ole. Kõik on vaja neil ju mänguks keerata.

Tsau. Ilusat nädalat kõigile

 

Esimene mini-sünna!!!

Jehhuu! Esimene mini-sünna on käes! Täna saavad meie tiburullid 1.kuuseks 💖💖💖💖

Magical Charmer pesakond

Küll see aeg lendab ikka meeletu kiirusega. Nagu tavaelus - on jõulud, mees ei jõua veel kuuskegi välja viia, kui juba on käes jaanid?
Alles me siin passisime naabrinaisega öö läbi üleval ja ootasime kliinikus, silmad magamatusest vidukil nagu hiina naistel. Ja nüüd juba esimene kuu läbi.

Magical Charmer 1.kuu  

Selle sünnipäeva eelse pildi tegime eile õhtul ära. Meil oli kohe kindel plaan teha muhvini ja küünlaga pilt. Kuna Haabersti ring on ülesse songitud ja  terve mõistusega inimene sinna ummikusse ei lähe, siis pidime selle muhvini hankima kusagilt mujalt. Kust on üldse võimalik ilusat kaunistatud muhvinit Tallinnas saada??? Igasuguseid kooke ja tordilõike on võimalik aga just seda mida sa tahad, see on mission impossible. Siililegi selge, et seda ühte muhvinit ma küpsetama ei viitsinud hakata.
Ühesõnaga, mitte just täiuslik aksessuaar aga tundus, et kraagedele meeldis, sest paberit mindi oma hambaga katsuma. Ps. inimloomad sõid väga hea meelega selle hiljem ära. Kusjuures, meil oli seda vaja veel ühe kutsi personaalseks pildistamiseks ja aga kiirelt oli muhvin jõudnud meespere hammaste vahele.

Need pisikeste kihvahambad hakkavad ka juba välja tulema. Täna ostsin närimiseks kondid, vaatame kui kiiresti emme need endale kollektsineerib. Ta on nüüd uskumatu sööbik, pane ainult krõbinad ette ja nagu suure võimsusega tolmuimeja on need paar sekundiga läinud.

Esimene iseseisev söömine

Pühapäevast alates olen harjutanud tahkele toidule üleminekut. Igaühega personaalselt, sest siis on hea ülevaade kas üldse midagi sööb või lakub taldrikut niisama. Esmalt alustasin RoyalCanin PROTECH  piimast, mida viimasel kasvatajate seminaril tutvustati. Kuna aga RoyalCanin Starter läheb leotamisel hästi pehmeks ja selle mördiga said nad edukamalt hakkama, siis piima sööme kunagi hiljem ära.
Kusjuures peaks see piim kasvatajal kodus varuks olema, sest sobib see kutsikatele alates sünnist ja kui emasloomal ei peaks mingil põhjusel piima olema, siis kutsikatele vajaliku Colostrumi vajaduse saavad sealt kätte.

Täna, sünnipäevahommikul, panin taldriku ette ja juba oldi neljakesi mõnusalt matsutamas. Esialgu küll tallutakse jalgupidi taldrikus ja aetakse toit üle ääre maha aga samas on see nii armas vaatepilt. Nagu koolikiusamine - üks tahab süüa aga teine näksib kõrva või tirib sabast.

Kaalumistega on nii, et tüdruk on meil kõige priskem 845 gr, 1. ja 3. poiss pea samas kaalus 740 gr ja 2.poiss on kõige väiksem 610 gr.

Maailmapildi avardamiseks saavad õhtuti pesakastist välja põrandale jooksma. Seda uudistamist jätkub. Mõni kaob voodi alla aga minu küüne klõbina peale põrandal tulevad kõik jälle mänguplatsile kokku. Emmet ratsitakse täiega vuntsidest ja sabast. Vaeseke kannatab ära, mis tal üle jääb ja mängib hellalt kaasa. Kui ülemeelikuks minnakse, siis kutsub korra majja.

Täna päeval tegime ka kergeid "õhuvanne" ja esimese tutvuse muruga. Kõik oli hiiglama põnev. Tundub, et tüdrukust saab taimetoitlane, sest muru näksiti kahe suu poolega ja ta on täpselt sama tugeva iseloomuga nagu seda on Odie. Esimesena on ta suutnud pesakastist iseseisvalt välja turnida.

Emme kraaged

Poiss 3

Piknik murul

Poiss 2

Järgmise nädala lõpuks on nad juba piisavalt suured, siis toon kutsikate onu ja vanaema ka "kotletimaalt" koju tagasi, et järelvaatajaid rohkem oleks. Mul on juba info, et minu ema on koerad ümaraks söötnud.

Meil on välja valitud 2 toredat perekonda poiste jaoks. See on kasvataja suurim rõõm, kui leiad perekonna ja su sisetunne ütleb, et need on "minu inimesed" ning vormistad broneerimislepingu.
Ütlen ausalt, juba esimese kontaktiga tekib või ei teki seda tunnet et sinu kasvandik saab toreda kodu tulevikus.

Kutsikad ilusalongis?

Täna oli eriti hullult vihmane ilm väljas ja midagi targemat polnud teha, kui kutsikatega esimene suurem pediküür ette võtta.

Lazy Sunday!

Nelja nädalaga on jalatallad ja kõrvad nagu kääbiku karvased jalad. Seega võtsin väikese trimmeri ja pügasin veidi.  Mingil ajal hakkavad need masinad jubedat häält tegema ja mulle tundus, et see hääl oli täna eriti vali.  Yorkie on tõug, kes peab tahest tahtmata selle masinaga harjuma ja see on sotsialiseerimisprotsessi elementaarne etapp.

Ausalt. Mul on koerte ilunurgas rohkem kamme-harju-kumme-juuksehooldusvahendeid kui mu enda vannitoas. Seega oli hea võimalus kriitilise pilguga oma hooldusjuhend ajakohaseks teha ja kutsikaostjale kõik esmavajalikud asjad kirja panna. Seekord pildistasin kõik vajalikud asjad teemade kaupa ülesse ja vihjed, kust midagi hankida juurde. Küllap neil ka kunagi tekib seda mammonat, mida kõike vaja "katsetada".

Ma ei oska öelda, kui põhjaliku materjali teised kasvatajad kutsikaga kaasa annavad aga kui mina oma esimese yorkie 13 aastat tagasi sain, siis ei olnud mul halli aimugi mida selle karvaga peale hakata.Valdavalt lugesin ja tõlkisin ingliskeelset materjali. Esimese ilusalongi külastuse tegin ka alles 5.kuuselt ja sellest see keeruline karvahoolduse kogemus mul siis alguse sai. Seega olen alates esimesest pesakonnast andnud oma kutsikaomanikele põhjalikud teadmised.

Yorkie karv on ilma aluskarvata, nii nagu inimeselgi. Valede hooldusvahenditega võid sa karvatüübi sõna otseses mõttes täiesti "pekki keerata". Pole mõtet hakata katsetama odavate supermarketite šampoonidega või pesta inimeste šampooniga. Kui soovid korralikku karva kasvatada, siis soovitan kasutada kvaliteetset koerakosmeetikat. Ps.koerakosmeetikat olen pigem ise kasutanud.

Kui tulevikus on plaan koera aretuses kasutada, siis on kohustuslikud 2 näitusehinnet "väga hea" alates 9.elukuust. Miks selline nõue? Just seetõttu, et kohtunik saaks anda oma hinnangu õige karva tekstuuri kohta või kas koer vastab tõu tüübile.

KÕIKI koeri ei peagi aretuses kasutama aga need 2 kohustulikku näitusehinnet soovitan ära teha. See annab olulist infot teile koeraomanikuna kui ka kasvataja aretustööle.

Seega on teil ideaalne võimalus külastada peale loovutust ilusalongi kord 1-2 kuu jooksul või õppida ise see ära. Kindlasti soovitan külastada kutsikakooli ja teha näitusetreeningut. Korralik kasvataja toetab teid selles protsessis.

Olete valmis kutsika karva korralikult pikaks ja põrandani kasvatama? Suurepärane väljakutse!?

Magical Charmer tulevikustaar?

Pesakonna 4.nädal

Kas kujutate endale ette seda emotsiooni, kui kolite pisikesest kööktoast suuremasse korterisse?
Koerteala suurenes 3 korda!!! Ma kahtlustasin, et esialgu ei leia nad üksteist enam ülessegi.

Esmaspäeva õhtul alustasin ümberkorraldustega. Imearmas naabritädi Kristina tõi meile oma mopsikutest vaba kennelaia. Õhtu otsa nuputasin, kuidas mööbel toas ümber tõsta, et pesakast ja kennelaed omavahel kokku tõsta. Samas peab Esileedi mugavalt pesakasti hüppama. See esipaneeli originaallahendus on hetkel Chico jaoks liiga kõrge, seega lahendas naisinimene selle hetkel tugeva papiga. Nädalavahetusel peaks parema "vahepaelse lahenduse" tegema. Millegipärast on kutsidel komme oma käppasid ja nina võrede vahele ajada ja väljapääsu "nõuda".

Eelnevatel kordadel olen pesakastile ümber pannud veidi kipakama koeraaediku. Seekord siis proovime sellist varianti. Neid suurendusi saan teha nüüd iga nädal, sest mänguruumi peab ju olema. Tüübid kasvavad lihtsalt iga tunniga.



Jube!!! Mu elamine näeb välja nagu mustlaslaager aga hetkel on pesakonna heaolu mulle olulisem, kui laitmatu sisekujundus Pere ja Kodu ajakirjas. See liblikatega lavats on Esileedi trepp ja tiigritekk seal maas on pigem minu mugavust silmas pidades, et ise ei peaks mööda laminaati rullima, kui pesakasti ees kükitan. Lastega tuleb ju mängida, kui nad ärkvel on.

Mida siis kutsikad arvasid? Arglikult uudistades tuldi esialgu uude mängutuppa. Nuusiti kõik nurgad üle. Õhtu lõppedes jagati mängutoa neli nurka vennalikult ära ja igaüks magas omas nurgas.
Öösel lutsutati piimabaaris ja nüüd elab koerakuhi jälle vennelikult koos. Tundub, et pesakast on hetkel täiesti kasutu, sest magatakse ja rullitakse end uuel alal.

Tekkis idee leida kutsikatele beebide tegelusmatt, kus krõbisevad mänguasjad küljes. Mõeldud-tehtud. Googeldasin veidi FB lastekaupade foorumis ja õhtuks oli meil jänkupildiga matt olemas. Chicole meeldis porgand, mida saab tirida.

Teise huvitava idee pakkus FB mulle veel välja - LED ribaga pildistamiskast. Veidi miniatuurne tundus aga tellisin ära. Ootame huviga. Järgmine nädal on meil ESIMENE sünnipäev, siis saaks ilusaid pilte teha.

Sel nädalal oli väga meeldiv kohtumine perega, kes ühe poistest broneeris. Reeglina ma nii vara vaatama veel ei kutsu, sest koeramamma jätaks vist kõik kutsikad endale, kui see tema otsustada oleks aga sellele perele tegin väikese möönduse.

Ahjaa. Käes oli ka ussirohu andmise aeg. Seekord otsustasin anda Drontal Puppy suspensiooni. Väga mugav, sest õige kogus mõõdetakse kliinikus vastavalt kutsika kehakaalule välja ja selle saab igaühele personaalse süstlaga suhu lasta. See oli neil esimene "võõras" maitse. Aga mis teha, enne lisatoidule minekut on vaja parasiite hakata tõrjuma ja nii iga 2 nädala järel kuni loovutuseni.

Lapsed ja koerad?

Minul olid lapsepõlves koerad. Mäletan, kuidas isa oli koera võtmisele kategooriliselt vastu. Lõpuks oli see ikkagi rohkem isa kui meie koer.

Uskumatu aga mul ei olnud vahepeal 17 aastat oma koera! Elasime korteris ja lapsele võtsime lontkõrv küülikud.

Ilus ja noor Bonny 2004 a.

Päris MEIE koer tuli 2003 kevadel, kui olime oma majja kolinud. Tahtsime 12 aastasele tütrele tookord üllatust teha ja käisime mehega kahekesi koera vaatamas. Seega soovitus kõigile - ära võta esimesele kohtumisele LAST kaasa. See ei ole impulssost kassatsoonist ja seda laste nuttu "mina tahan" ei jõua sa pärast ära kuulata. Mees oli siis kassidega harjunud ja me tulime sealt ilma koerata tulema, sest "mina kardan suuri koeri" jäi võitjaks. Veidike müügitööd "sa kasvad koos koeraga" ja idee sai teoks. Me tõime koduvalvuri ära.

Selle aasta lõpus täitub meie Bonnyl juba 15 aastat! Nooremana käisid koos mehega jooksmas. Täna jagame koduvalvurit ühises hoovis naabritega. Meie katame söögilaua ja nemad teevad jalutuskäigud metsas :)

Kui Kevin  2005.aastal sündis, siis oli Bettike aastane. Kujutage ette aastase koera paanikat, kui koju saabus mingi vääksuv titt. Esimene aasta tuli koeri järjepidevalt keelata, et nad beebi und ei häiriks. Järgimised aastad tuli last keelata, et ta koerte und ei häiriks või koerakausist ei sööks või mänguasju laiali ei jätaks või koera sabast ei tiriks ....

Bettikese pesakond 2007

Kas olete valmis lapsevanemana koera heaolu eest seisma, kuna siinkohal võib kannatada koera närvikava, kui laps teda väntsutab ja torgib? Kevinil oli keelatud koera sülle võtmine välja arvatud siis, kui ise seda tegin.

Olen kuulnud juhtumeid, kus laps võtab koera sülle aga ei oska teda hoida. Väike koer hüppab liiga kõrgelt maha ja murrab oma kondid. Mõned koerad on isegi magama pandud, sest nad muutuvad agressiivseks kuna lapsed on neid kiusanud. Kas tõesti sellist valu tahame oma lemmikloomale või on targem lastele selgeks teha kus on piirid?

Kasvatajana on mul väljakujunenud põhimõtted: 0-6 aastase lapsega perele ma kutsikat ei müü!!!

Ükskord tuli kutsikat vaatama isa koos 11.aastase tütrega, kellel oli kodutöö eelnevalt ära tehtud. Ta võttis oma küsimused välja ja me arutasime kõik rahulikult läbi. Perel oli põhimõte, et koera karva eest hakkab tütar ise hoolitsema. Me käisime koos edukalt isegi paaril koertenäitusel.

Kevin esines 10-11 aastasena ka koertenäitustel Laps ja Koer klassis Eestis, Taanis, Rootsis, Kreekas ja Horvaatias ning sai mitmeid auhinnalisi kohti. See ei ole tema hobiks esialgu saanud aga väike vaheldus koertereisidel kindlasti.

Koertenäitus Kreekas 2015 a.

Kevin valis endale 2012.aastal sündinud pesakonnast isase kutsika ja pani talle nimeks ODIE. Koos käisime näitustel ja nüüd on tal 15 tiitliga Rahvusvaheline tšempion (C.I.B) olemas.

Koertenäitus Horvaatias 2017 a.

Kuna Kevin on kasvanud koos 6 koeraga ja 5 pesakonna kutsikatega maast madalast, siis oskab ta koertega arvestada ja neid hoida. Täna julgen ma 11.aastase poisi hooleks päeval jätta oma pesakonna valvamise. Ta tunnistab ise, et sülle neid esialgu ei julge võtta, sest kutsikate väänlevad liigutused on ettearvamatud.